Selle toreda pere fotosessiooni ajal hakkas väike vihmasadu üha tugevamaks muutuma ja kuna tundisme, et pildid enam-vähem käes on, liikusime rannast autode poole tagasi. Ma olin fotokoti juba ära pannud ja hüvasti jätnud, kui nägin, et lapsed liivaseid jalgu veelombis loputavad. Sellist võimalust ei saanud jätta kasutamata – niisiis küsisin vanematelt, kas oleks väga halb mõte, kui paluda neil natukene lombis ringi hüpata. Tulemus oli tore. Kuigi proovin alati perepildistamiseid hästi mängulistena hoida, pole varem veel ükski laps pildistamise aeg “Mul on nii lõbus!” kilganud. Oli väga raske sel õhtul naeratamist lõpetada. Aitäh selle vahva kohtumise eest! 🙂 
