Ühel juulikuisel päeval kirjutas mulle Anu, et kas ma sellise asja nagu “trash the dress” fotosessiooniga ka kokku puutunud olen. – Ei olnud, aga suur salasoov sellist fotosessiooni ette võtta oli juba ammu ka minu peas ringi rännanud. Natukene sobiva aja otsimist ja omavahelist ideedepõrgatamist ning äge fotosessioon Vainupeal (kus neil ka kolm aastat varem abielu sõlmiti) võis alata! Ja oleks ma kohe teadnud, et lisaks rõõmsameelsusele, mida juba Anu kirjadest tunda oli, on see paar justkui professionaalsed fotomodellid, kes ei pelga ei jahedat vett, vetikaid ega liiva, millest kõik kolm piduriiete vahele pugeda üritasid. Oh, ei! Fotosessiooni lõpu poole ütles Anu, et oleks tahtnud ikka kogemata täitsa vette ka kukkuda – niisiis suundus paar kaelani vette ja tegimegi mõned plärtsatused ka. Klikasin ise nende ilu kaameraga piltidele püüdes nagu väike laps, kes on kommipoodi lastud. Oli imeline ja emotsiooniderohke õhtu. Aitäh teile selle eest!
…ja lõpetuseks tuli see läbivettinud kleit ju kuidagi uuesti koju toimetada. 😛
